– Oma kasutajakonto igale pere lapsele
– Põnev suukollidega võitlemise mäng
– Võida Suukooli auhind
JÄRGIDES VIIT REEGLIT, HOIAD TERVENA NII ENDA KUI KA OMA LAPSE HAMBAD:
JÄRGIDES NEID VIIT REEGLIT, HOIAD TERVED NII ENDA KUI KA OMA LAPSE HAMBAD:
Tervislik toitumine tähendab kokkuvõttes seda, et ei sööda rohkem ega vähem, kui organism vajab, ning tehakse seda tasakaalustatult – organism saab toidust kõik vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, mineraalained jne.
Miks on hammastele halb süüa palju magusat? Sellepärast, et mikroobid saavad magusast palju energiat ja toodavad nii pikka aega hapet ehk tekitavad pika ja tugeva happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Uuringutega on tõestatud, et inimestel, kes söövad sagedamini ja suuremas koguses magusat, tekib rohkem hambaauke. Sellest tuleneb ka soovitus vältida lapse liigset magusatarbimist ning vähendada suhkru, mee jms kogust toidu valmistamisel.
Paljudes toiduainetes, nagu näiteks jogurtites, kohukestes, mahlajookides, valmistoitudes, kastmetes, karastusjookides jne., on palju lisatud suhkrut. Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud: sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Et teada, kui palju suhkruid ja n-ö peidetud suhkruid toode sisaldab, tuleb lugeda pakendil olevat koostisosade loetelu. Nii saad vältida enda ja oma pere liialdamist suhkruga. Huvi korral vaata lisaks toitumine.ee.
Magusa täielik väljajätmine menüüst ei ole võluvahend, mis aitaks meil nii laste kui ka enda hambad tervena hoida. Mõistlikus koguses magusaid jooke ja süsivesikuterikkaid sööke võib süüa, aga tähtis on teha seda õigel ajal – põhisöögikordade ajal või nende lõpetuseks, magustoiduks. Sama käib puuviljade kohta.
Suhkruid sisaldav toit peaks olema hammastega kontaktis võimalikult lühikest aega. Mida kauem toit hammastega kokku puutub, seda rohkem toodavad bakterid hapet ja seda suurem on mineraalide kadu hammaste pinnalt. Seepärast on hammastele eriti ohtlikud need maiustused, mida hoitakse suus kaua, näiteks lutsukommid, pulgakommid, suhkruga mullinätsud jne.
Samal põhjusel soodustab hambaaukude teket hammaste külge kleepuv toit. Selleks on näiteks krõpsud, küpsised, hommikusöögihelbed, iirisekommid jms.
Hambasõbralikeks võib pidada neid toiduaineid, mida hambaauke põhjustavatel bakteritel on keerulisem oma ainevahetuses kasutada. Nendeks on hambapinnale mittekleepuvad vähese suhkrusisaldusega toiduained. Näiteks toored köögiviljad, pähklid, mandlid, seemned, kõva juust jne. Nii keha kui ka hammaste tervisele mõeldes tasub tervislikuks vahepalaks eelistada just selliseid toiduaineid.
Oluline on süüa puu- ja köögivilju toorelt. Lausa vajalik on see lastele ja noortele, et arenevad näo- ja lõualuu struktuurid saaksid piisavalt koormust. Samuti stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust, mis omakorda aitab kaitsta hambaid, nõrgendades happerünnakut.
Janu korral tuleb võimalusel juua alati vett. Puhas vesi on kõige parem valik, kuna seda võib juua igal ajal, samas kui mahla (ka lisatud suhkruta mahla), morssi, smuutit, keefiri, piima, maitsega vett jne. peaks jooma söögikorra ajal. Need joogid sisaldavad looduslikke või lisatud suhkruid, millest mikroobid toodavad hambaemaili kahjustavat hapet.
Tuleb meeles pidada, et mitmesuguste lisanditega maitsestatud joogivesi ei sobi pidevaks joomiseks. Sidruniviiludega vesi on happeline ning nõrgestab hambavaapa. Kurgiviilude või marjadega maitsestatud vesi sisaldab vähesel määral looduslikke suhkruid, mis annavad energiat mikroobidele, kes toodavad sellest hammast kahjustavat hapet.
Igal ajal joomiseks ja ka suus happerünnaku vähendamiseks sobib ainult ilma lisanditeta gaseerimata puhas vesi.
Kasulik nipp: Et vähendada toidujääkide hulka suus ning sülje happelisust, anna lapsele ja võta ka ise söögikorra lõpetuseks lonks vett.
Tervislik toitumine, suhkrukoguse vähendamine ja vee joomine on olulised, aga hambaaukude peamine tekkepõhjus on liiga sage söömine. Iga kord, kui sööme või joome midagi, mis ei ole vesi, saavad mikroobid energiat ja hakkavad hapet tootma ehk tekitavad happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Sõltuvalt toidust või joogist kestab happerünnak minimaalselt 20 minutit. Söögikordade vahel tuleb hammastele appi sülg, mis aitab neutraliseerida hapet ning hammastel jälle tugevaks saada. Kui sööme liiga tihti, on mikroobidel pidevalt energiat hapet toota. Nii ei jõua sülg hambaid kaitsta ja tekivad hambaaugud.
Et hambad saaksid taastada oma tugevuse, tuleb pidada toidukordade vahel kolm tundi pausi. Pausi ajal tohib juua ainult puhast vett.
Soovituslik on päevas 4–5 toidukorda: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning paar vahepala. Lastel on söögiaegadest keerulisem kinni pidada siis, kui toit on kogu aeg käeulatuses. Põhisöögikorra ajal ei ole neil siis isu ning nad näksivad iga natukese aja tagant. Kuna lastel alles kujuneb suukeskkond, moodustuvad hambad ja kujunevad harjumused, on just nende puhul eriti oluline jälgida, et toidukorrad oleksid regulaarsed ja nende vahel saaksid hambad puhata.
Oluline on mõista, et iga väike amps kotletist, õunast vms ja ka lonks isetehtud ilma suhkruta mahla on mikroobide jaoks toidukord, millele järgneb happerünnak. Seepärast peab toidukorrad läbi mõtlema – mida on soov süüa ja mida kehal on vaja ‒ ning sööma õigel ajal. Lastele võib selgituseks rääkida, et me ei saa iga natukese aja tagant süüa, kuna nii keha kui ka hambad vajavad puhkust, et olla terved. Võib kasutada ka väljendit hambapaus ‒ me sööme või joome (midagi muud peale vee) siis, kui on söögiaeg. Pausi ajal võib juua ainult puhast vett.
Tervislik toitumine tähendab kokkuvõttes seda, et ei sööda rohkem ega vähem, kui organism vajab, ning tehakse seda tasakaalustatult – organism saab toidust kõik vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, mineraalained jne.
Miks on hammastele halb süüa palju magusat? Sellepärast, et mikroobid saavad magusast palju energiat ja toodavad nii pikka aega hapet ehk tekitavad pika ja tugeva happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Uuringutega on tõestatud, et inimestel, kes söövad sagedamini ja suuremas koguses magusat, tekib rohkem hambaauke. Sellest tuleneb ka soovitus vältida lapse liigset magusatarbimist ning vähendada suhkru, mee jms kogust toidu valmistamisel.
Paljudes toiduainetes, nagu näiteks jogurtites, kohukestes, mahlajookides, valmistoitudes, kastmetes, karastusjookides jne., on palju lisatud suhkrut. Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud: sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Et teada, kui palju suhkruid ja n-ö peidetud suhkruid toode sisaldab, tuleb lugeda pakendil olevat koostisosade loetelu. Nii saad vältida enda ja oma pere liialdamist suhkruga. Huvi korral vaata lisaks toitumine.ee.
Magusa täielik väljajätmine menüüst ei ole võluvahend, mis aitaks meil nii laste kui ka enda hambad tervena hoida. Mõistlikus koguses magusaid jooke ja süsivesikuterikkaid sööke võib süüa, aga tähtis on teha seda õigel ajal – põhisöögikordade ajal või nende lõpetuseks, magustoiduks. Sama käib puuviljade kohta.
Suhkruid sisaldav toit peaks olema hammastega kontaktis võimalikult lühikest aega. Mida kauem toit hammastega kokku puutub, seda rohkem toodavad bakterid hapet ja seda suurem on mineraalide kadu hammaste pinnalt. Seepärast on hammastele eriti ohtlikud need maiustused, mida hoitakse suus kaua, näiteks lutsukommid, pulgakommid, suhkruga mullinätsud jne.
Samal põhjusel soodustab hambaaukude teket hammaste külge kleepuv toit. Selleks on näiteks krõpsud, küpsised, hommikusöögihelbed, iirisekommid jms.
Hambasõbralikeks võib pidada neid toiduaineid, mida hambaauke põhjustavatel bakteritel on keerulisem oma ainevahetuses kasutada. Nendeks on hambapinnale mittekleepuvad vähese suhkrusisaldusega toiduained. Näiteks toored köögiviljad, pähklid, mandlid, seemned, kõva juust jne. Nii keha kui ka hammaste tervisele mõeldes tasub tervislikuks vahepalaks eelistada just selliseid toiduaineid.
Oluline on süüa puu- ja köögivilju toorelt. Lausa vajalik on see lastele ja noortele, et arenevad näo- ja lõualuu struktuurid saaksid piisavalt koormust. Samuti stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust, mis omakorda aitab kaitsta hambaid, nõrgendades happerünnakut.
Janu korral tuleb võimalusel juua alati vett. Puhas vesi on kõige parem valik, kuna seda võib juua igal ajal, samas kui mahla (ka lisatud suhkruta mahla), morssi, smuutit, keefiri, piima, maitsega vett jne. peaks jooma söögikorra ajal. Need joogid sisaldavad looduslikke või lisatud suhkruid, millest mikroobid toodavad hambaemaili kahjustavat hapet.
Tuleb meeles pidada, et mitmesuguste lisanditega maitsestatud joogivesi ei sobi pidevaks joomiseks. Sidruniviiludega vesi on happeline ning nõrgestab hambavaapa. Kurgiviilude või marjadega maitsestatud vesi sisaldab vähesel määral looduslikke suhkruid, mis annavad energiat mikroobidele, kes toodavad sellest hammast kahjustavat hapet.
Igal ajal joomiseks ja ka suus happerünnaku vähendamiseks sobib ainult ilma lisanditeta gaseerimata puhas vesi.
Kasulik nipp: Et vähendada toidujääkide hulka suus ning sülje happelisust, anna lapsele ja võta ka ise söögikorra lõpetuseks lonks vett.
Hambaid peab pesema kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Pesta tuleks vähemalt kaks minutit järjest, et kõik hambapinnad saaksid korralikult puhtaks.
Kaks minutit on nii laste kui ka täiskasvanute jaoks pikk aeg. Hambapesu aega võiks kontrollida, kasutades nutitelefoni rakendusi, spetsiaalset liivakella või elektrilist hambaharja, mis annab märku, kui kaks minutit on täis.
Kuna hambahari hammaste vahelt puhastama ei ulatu, on hammaste kontaktpindade puhastamiseks ja igemete põletikuvabana hoidmiseks vaja kasutada vähemalt kord päevas hambaniiti.
Ideaalne oleks, kui hommikul saaks hambaid pesta u. 30 minutit pärast hommikusööki ehk siis, kui suurem happerünnak on läbi. Kui oodata ei saa, siis kehtib põhimõte: peaasi et pestud saab, olgu siis enne või pärast hommikusööki.
Pärast õhtust hambapesu ei tohi enam midagi süüa, juua tohib ainult vett.
Hambapasta valikul võiks eelistada fluoriide sisaldavaid tooteid, mis aitavad vältida hambaaukude teket. Uuringud on näidanud, et fluoriidid tugevdavad hambavaapa, muutes selle happerünnakule vähem vastuvõtlikuks.
Hambapesu lõpetuseks soovitatakse üleliigne hambapastavaht suust ainult välja sülitada ning mitte loputada suud veega. Nii jääb hambapasta pikemaks ajaks suhu toimima ja fluoriidide kasutegur on maksimaalne.
Väga oluline on hambapastat õigesti doseerida.
Kooliealistele lastele ja täiskasvanutele on piisav herneterasuurune (umbes 0,25 ml) ehk lapse väikese sõrme küüne suurune kogus pastat.
Hambahari vali pehmete harjastega (märgistusega soft). Pehmed harjased ei kahjusta igemeid ega hambapinda, need on painduvamad ja ulatuvad ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Laste hammaste pesemiseks sobib nii tavaline kui ka elektriline hambahari.
Hambaharja on mõistlik vahetada iga kolme kuu tagant. Uus hambahari eemaldab hambakattu paremini kui juba kulunud vana. Harjaste tipust kaduma hakkav värv või kõverdunud harjased näitavad, et hambahari on vana ja tuleb välja vahetada.
Miks peab käima kord aastas hambaarsti juures? Siis saad kindel olla, et hammastega on kõik korras.
Ära unusta tuua last kord aastas hambaarsti juurde, ka siis, kui ta midagi ei kurda. Ainult hambaarst näeb täpselt, kas kõik hambad on puhtad ja terved. Lisaks on oluline tekitada lapsele hambaarsti juures käimise harjumust. Nii on lapsel parem koostöö hambaarstiga, vähem hirme ja saame ennetada suuremaid hambaprobleeme. Kui laps on hambaarsti sõber, siis on ka lapsevanema elu veidike lihtsam!
Laste hambaravi eest tasub Eesti Tervisekassa kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.
Lepingupartnerid leiad siit: https://www.tervisekassa.ee/tervisekassa-lepingupartnerid/hambaarstid.
Tervislik toitumine, suhkrukoguse vähendamine ja vee joomine on olulised, aga hambaaukude peamine tekkepõhjus on liiga sage söömine. Iga kord, kui sööme või joome midagi, mis ei ole vesi, saavad mikroobid energiat ja hakkavad hapet tootma ehk tekitavad happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Sõltuvalt toidust või joogist kestab happerünnak minimaalselt 20 minutit. Söögikordade vahel tuleb hammastele appi sülg, mis aitab neutraliseerida hapet ning hammastel jälle tugevaks saada. Kui sööme liiga tihti, on mikroobidel pidevalt energiat hapet toota. Nii ei jõua sülg hambaid kaitsta ja tekivad hambaaugud.
Et hambad saaksid taastada oma tugevuse, tuleb pidada toidukordade vahel kolm tundi pausi. Pausi ajal tohib juua ainult puhast vett.
Soovituslik on päevas 4–5 toidukorda: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning paar vahepala. Lastel on söögiaegadest keerulisem kinni pidada siis, kui toit on kogu aeg käeulatuses. Põhisöögikorra ajal ei ole neil siis isu ning nad näksivad iga natukese aja tagant. Kuna lastel alles kujuneb suukeskkond, moodustuvad hambad ja kujunevad harjumused, on just nende puhul eriti oluline jälgida, et toidukorrad oleksid regulaarsed ja nende vahel saaksid hambad puhata.
Oluline on mõista, et iga väike amps kotletist, õunast vms ja ka lonks isetehtud ilma suhkruta mahla on mikroobide jaoks toidukord, millele järgneb happerünnak. Seepärast peab toidukorrad läbi mõtlema – mida on soov süüa ja mida kehal on vaja ‒ ning sööma õigel ajal. Lastele võib selgituseks rääkida, et me ei saa iga natukese aja tagant süüa, kuna nii keha kui ka hambad vajavad puhkust, et olla terved. Võib kasutada ka väljendit hambapaus ‒ me sööme või joome (midagi muud peale vee) siis, kui on söögiaeg. Pausi ajal võib juua ainult puhast vett.
Tervislik toitumine tähendab kokkuvõttes seda, et ei sööda rohkem ega vähem, kui organism vajab, ning tehakse seda tasakaalustatult – organism saab toidust kõik vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, mineraalained jne.
Miks on hammastele halb süüa palju magusat? Sellepärast, et mikroobid saavad magusast palju energiat ja toodavad nii pikka aega hapet ehk tekitavad pika ja tugeva happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Uuringutega on tõestatud, et inimestel, kes söövad sagedamini ja suuremas koguses magusat, tekib rohkem hambaauke. Sellest tuleneb ka soovitus vältida lapse liigset magusatarbimist ning vähendada suhkru, mee jms kogust toidu valmistamisel.
Paljudes toiduainetes, nagu näiteks jogurtites, kohukestes, mahlajookides, valmistoitudes, kastmetes, karastusjookides jne., on palju lisatud suhkrut. Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud: sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Et teada, kui palju suhkruid ja n-ö peidetud suhkruid toode sisaldab, tuleb lugeda pakendil olevat koostisosade loetelu. Nii saad vältida enda ja oma pere liialdamist suhkruga. Huvi korral vaata lisaks toitumine.ee.
Magusa täielik väljajätmine menüüst ei ole võluvahend, mis aitaks meil nii laste kui ka enda hambad tervena hoida. Mõistlikus koguses magusaid jooke ja süsivesikuterikkaid sööke võib süüa, aga tähtis on teha seda õigel ajal – põhisöögikordade ajal või nende lõpetuseks, magustoiduks. Sama käib puuviljade kohta.
Suhkruid sisaldav toit peaks olema hammastega kontaktis võimalikult lühikest aega. Mida kauem toit hammastega kokku puutub, seda rohkem toodavad bakterid hapet ja seda suurem on mineraalide kadu hammaste pinnalt. Seepärast on hammastele eriti ohtlikud need maiustused, mida hoitakse suus kaua, näiteks lutsukommid, pulgakommid, suhkruga mullinätsud jne.
Samal põhjusel soodustab hambaaukude teket hammaste külge kleepuv toit. Selleks on näiteks krõpsud, küpsised, hommikusöögihelbed, iirisekommid jms.
Hambasõbralikeks võib pidada neid toiduaineid, mida hambaauke põhjustavatel bakteritel on keerulisem oma ainevahetuses kasutada. Nendeks on hambapinnale mittekleepuvad vähese suhkrusisaldusega toiduained. Näiteks toored köögiviljad, pähklid, mandlid, seemned, kõva juust jne. Nii keha kui ka hammaste tervisele mõeldes tasub tervislikuks vahepalaks eelistada just selliseid toiduaineid.
Oluline on süüa puu- ja köögivilju toorelt. Lausa vajalik on see lastele ja noortele, et arenevad näo- ja lõualuu struktuurid saaksid piisavalt koormust. Samuti stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust, mis omakorda aitab kaitsta hambaid, nõrgendades happerünnakut.
Janu korral tuleb võimalusel juua alati vett. Puhas vesi on kõige parem valik, kuna seda võib juua igal ajal, samas kui mahla (ka lisatud suhkruta mahla), morssi, smuutit, keefiri, piima, maitsega vett jne. peaks jooma söögikorra ajal. Need joogid sisaldavad looduslikke või lisatud suhkruid, millest mikroobid toodavad hambaemaili kahjustavat hapet.
Tuleb meeles pidada, et mitmesuguste lisanditega maitsestatud joogivesi ei sobi pidevaks joomiseks. Sidruniviiludega vesi on happeline ning nõrgestab hambavaapa. Kurgiviilude või marjadega maitsestatud vesi sisaldab vähesel määral looduslikke suhkruid, mis annavad energiat mikroobidele, kes toodavad sellest hammast kahjustavat hapet.
Igal ajal joomiseks ja ka suus happerünnaku vähendamiseks sobib ainult ilma lisanditeta gaseerimata puhas vesi.
Kasulik nipp: Et vähendada toidujääkide hulka suus ning sülje happelisust, anna lapsele ja võta ka ise söögikorra lõpetuseks lonks vett.
Tervislik toitumine, suhkrukoguse vähendamine ja vee joomine on olulised, aga hambaaukude peamine tekkepõhjus on liiga sage söömine. Iga kord, kui sööme või joome midagi, mis ei ole vesi, saavad mikroobid energiat ja hakkavad hapet tootma ehk tekitavad happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Sõltuvalt toidust või joogist kestab happerünnak minimaalselt 20 minutit. Söögikordade vahel tuleb hammastele appi sülg, mis aitab neutraliseerida hapet ning hammastel jälle tugevaks saada. Kui sööme liiga tihti, on mikroobidel pidevalt energiat hapet toota. Nii ei jõua sülg hambaid kaitsta ja tekivad hambaaugud.
Et hambad saaksid taastada oma tugevuse, tuleb pidada toidukordade vahel kolm tundi pausi. Pausi ajal tohib juua ainult puhast vett.
Soovituslik on päevas 4–5 toidukorda: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning paar vahepala. Lastel on söögiaegadest keerulisem kinni pidada siis, kui toit on kogu aeg käeulatuses. Põhisöögikorra ajal ei ole neil siis isu ning nad näksivad iga natukese aja tagant. Kuna lastel alles kujuneb suukeskkond, moodustuvad hambad ja kujunevad harjumused, on just nende puhul eriti oluline jälgida, et toidukorrad oleksid regulaarsed ja nende vahel saaksid hambad puhata.
Oluline on mõista, et iga väike amps kotletist, õunast vms ja ka lonks isetehtud ilma suhkruta mahla on mikroobide jaoks toidukord, millele järgneb happerünnak. Seepärast peab toidukorrad läbi mõtlema – mida on soov süüa ja mida kehal on vaja ‒ ning sööma õigel ajal. Lastele võib selgituseks rääkida, et me ei saa iga natukese aja tagant süüa, kuna nii keha kui ka hambad vajavad puhkust, et olla terved. Võib kasutada ka väljendit hambapaus ‒ me sööme või joome (midagi muud peale vee) siis, kui on söögiaeg. Pausi ajal võib juua ainult puhast vett.
Hambaid peab pesema kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Pesta tuleks vähemalt kaks minutit järjest, et kõik hambapinnad saaksid korralikult puhtaks.
Kaks minutit on nii laste kui ka täiskasvanute jaoks pikk aeg. Hambapesu aega võiks kontrollida, kasutades nutitelefoni rakendusi, spetsiaalset liivakella või elektrilist hambaharja, mis annab märku, kui kaks minutit on täis.
Kuna hambahari hammaste vahelt puhastama ei ulatu, on hammaste kontaktpindade puhastamiseks ja igemete põletikuvabana hoidmiseks vaja kasutada vähemalt kord päevas hambaniiti.
Ideaalne oleks, kui hommikul saaks hambaid pesta u. 30 minutit pärast hommikusööki ehk siis, kui suurem happerünnak on läbi. Kui oodata ei saa, siis kehtib põhimõte: peaasi et pestud saab, olgu siis enne või pärast hommikusööki.
Pärast õhtust hambapesu ei tohi enam midagi süüa, juua tohib ainult vett.
Hambapasta valikul võiks eelistada fluoriide sisaldavaid tooteid, mis aitavad vältida hambaaukude teket. Uuringud on näidanud, et fluoriidid tugevdavad hambavaapa, muutes selle happerünnakule vähem vastuvõtlikuks.
Hambapesu lõpetuseks soovitatakse üleliigne hambapastavaht suust ainult välja sülitada ning mitte loputada suud veega. Nii jääb hambapasta pikemaks ajaks suhu toimima ja fluoriidide kasutegur on maksimaalne.
Väga oluline on hambapastat õigesti doseerida.
Kooliealistele lastele ja täiskasvanutele on piisav herneterasuurune (umbes 0,25 ml) ehk lapse väikese sõrme küüne suurune kogus pastat.
Hambahari vali pehmete harjastega (märgistusega soft). Pehmed harjased ei kahjusta igemeid ega hambapinda, need on painduvamad ja ulatuvad ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Laste hammaste pesemiseks sobib nii tavaline kui ka elektriline hambahari.
Hambaharja on mõistlik vahetada iga kolme kuu tagant. Uus hambahari eemaldab hambakattu paremini kui juba kulunud vana. Harjaste tipust kaduma hakkav värv või kõverdunud harjased näitavad, et hambahari on vana ja tuleb välja vahetada.
Miks peab käima kord aastas hambaarsti juures? Siis saad kindel olla, et hammastega on kõik korras.
Ära unusta tuua last kord aastas hambaarsti juurde, ka siis, kui ta midagi ei kurda. Ainult hambaarst näeb täpselt, kas kõik hambad on puhtad ja terved. Lisaks on oluline tekitada lapsele hambaarsti juures käimise harjumust. Nii on lapsel parem koostöö hambaarstiga, vähem hirme ja saame ennetada suuremaid hambaprobleeme. Kui laps on hambaarsti sõber, siis on ka lapsevanema elu veidike lihtsam!
Laste hambaravi eest tasub Eesti Tervisekassa kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.
Lepingupartnerid leiad siit: https://www.tervisekassa.ee/tervisekassa-lepingupartnerid/hambaarstid.
Hambapesukalender
Hambaarst, suuhügienist
Lugupeetud hambaarst, suuhügienist või assistent
Tervisekassa ja Eesti Hambaarstide Liidu koostöös toimiv projekt “Laste hammaste tervis” on rohkem tuntud nimega Suukool. Projekti tegevused on väga mitmekülgsed: materjalide väljatöötamine, tootmine, levitamine, loengute pidamine, kampaaniate korraldamine, üritustel osalemine, mitmesuguste partneritega (ämmaemandad, pereõed, õppeasutuste meditsiinitöötajad, õppe- ja teadusasutused jpt) kontaktide loomine ja koostöö, et laste ja ka nende vanemate teadmised suutervisest ning tervislikust käitumisest täieneksid pidevalt.
Püüame jõuda kõikide vanusegruppideni, alates rasedast naisest kuni vanavanemateni välja, jõudmaks ühiselt suure eesmärgini ‒ et tulevikus kasvaksid Eestis tervete hammastega lapsed. Selleks vajame professionaalide abi.
Videote allalaadimine
Suukooli õppematerjalide hulka kuuluvad ka animatsioonid ja videod, mis on suunatud lastele ja täiskasvanutele. Materjalid on tasuta ning neid on lubatud muutmatul kujul piiramatult kasutada õppe- ja teavituseesmärkidel. Materjale on keelatud kasutada raha teenimise eesmärgil, reklaamides ning postitada neid oma nime alt sotsiaalmeediasse. Alati on aga lubatud ja oodatud Suukooli postituste jagamine.
Materjalide nimekiri uueneb pidevalt, ning kui soovid saada infot uue materjali lisamise kohta, palun liitu meie uudiskirjaga.
Mis on Suukool.ee?
Suukoolist saate teada, kuidas hoida enda ja oma lapse hambaid tervena. Suukool on mõeldud eelkõige kõigile, kes puutuvad kokku lastega: lapsevanematele, vanavanematele, õpetajatele, kasvatajatele, hooldajatele jne. See on Tervisekassa projekti "Laste hammaste tervis" veebilehekülg. Projekti eesmärgiks on tõsta teadlikkust suutervisest, et Eestis kasvaksid tervete hammastega lapsed.