Väikelaps

Väikelapseeas pannakse alus harjumustele kogu eluks. Seepärast peab last suunama ja erilise hoolega jälgima, et tema toit oleks tervislik, et ta janu korral jooks vett, et ta söögikordade vahel oleksid puhkepausid ja lapse hambaid pestaks korralikult kaks korda päevas. Väikelapseeas võib olla neid reegleid raske järgida ‒ väike laps võib olla tujukas ja nõudlik, mõnikord pole vanavanemad piisavalt järjekindlad või on liialt hellitavad ‒ sellest hoolimata ei tohi unustada, et väikelapse hammaste tervis sõltub otseselt meist, täiskasvanutest.

Geenidel on hambaaukude tekkele väike mõju. Lapsed võtavad toitumise ja hambahügieeni asjus eeskuju neid ümbritsevatest täiskasvanutest – suuresti sellepärast on hambaaugud mõnes perekonnas või suguvõsas levinud probleem. Tervete hammaste saladus peitub meie käitumises. 

Väga eksitav on arvamus, et piimahambaid kuigivõrd hoidma ja ravima ei pea, kuna need ju niikuinii vahetuvad. Tuletame meelde, et piimahammaste tervena hoidmine ning vajadusel ravimine on oluline tervete jäävhammaste tulekuks ning nende kenasti ritta mahtumiseks. Terved piimahambad loovad kohta ja keskkonda jäävhammastele!

Hambaarsti külastus

Lapse hambaid pestes peab neid ka uurima ning kui on näha värvimuutust, täppi(e) vms, mis pestes maha ei tule, on vaja minna hambaarsti juurde. Kui kõik on korras, siis peab hambaarsti juures ära käima enne lapse kolmeaastaseks saamist.

Väga eksitav on arvamus, et piimahambaid eriti hoidma ja ravima ei pea, kuna need niikuinii vahetuvad. Tuletame meelde, et piimahammaste tervena hoidmine ning vajadusel ravimine on oluline tervete jäävhammaste tulekuks ning nende kenasti ritta mahtumiseks. Terved piimahambad loovad koha ja keskkonna jäävhammastele!

Esmane hambaarstivisiit peaks olema lapsele meeldiv. Selle jooksul vaadatakse hambad lihtsalt üle, tutvutakse arsti, kabineti ja hambaravitooliga, et edaspidine koostöö hambaarstiga kulgeks hirmuta. Vältima peab olukorda, et esimest korda jõuab laps hambaarsti juurde alles siis, kui hambas on juba auk, või veel hullem – hammas juba valutab.

Hambaarsti külastus

Kui on võimalik, siis võiks hambaarsti juurde minna koos inimesega, kellega tavaliselt katsumustest jagu saadakse. Näiteks tuleb lisaks emale kaasa ka isa, kelle süles sujuvad asjad kindlamalt või kelle hambaid hambaarst korraks vaatab, et laps saaks aru ‒ see tegevus on turvaline.

Kodus lapsele eelolevast hambaarstivisiidist rääkides ära lohuta last sõnadega “Ära karda, hambaarst ei tee haiget” või “See ei ole valus”. Selline suhtumine tekitab lapses hambaarsti ees hoopis hirmu. Lapsele võiks rääkida hambaarsti juurde minekust lühidalt sellises võtmes, et kõik käivad aeg-ajalt hambaarstile hambaid näitamas, lähme ka! Kindlasti ei tohiks lapse kuuldes rääkida enda või kellegi teise ebameeldivast hambaarstikogemusest ega hirmutada puurimise või süstijutuga.

Ära unusta tuua last kord aastas hambaarsti juurde, et aidata kujundada regulaarselt hambaarsti juures käimise harjumust.

Soovitused

→ Esimesel visiidil võiks laps hambaarsti, kabineti ja tooliga lihtsalt tutvuda.

→ Kodus lapsele eelolevast hambaarstivisiidist rääkides ära lohuta last sõnadega “Ära karda, sa ei saa haiget” või “Valus ei ole”. Selline suhtumine tekitab lapses hirmu hambaarsti ees.

→ Lapse kuuldes ära räägi enda ebameeldivast hambaarstikogemusest. Mitte mingil juhul ei tohi last hirmutada hambaarsti, puurimise või süstiga.

→ Arvesta, et lapse ravi on ravipersonali, lapse ja ka lapsevanema koostöö.

→ Esimesel visiidil ole lapsega koos kabinetis.

→ Lapse hambaraviks pead lapsevanemana andma nõusoleku.

→ Käi lapsega hambaarsti vastuvõtul vähemalt kord aastas.

→ Kuula tähelepanelikult, kui arst õpetab sind jälgima lapse söögikordade sagedust ja kasutama õigeid hambapesuvahendeid.

Hambapesu motiveerimine

Väikelaps pigem mängib hambaharjaga ja matkib täiskasvanu hammaste pesemist, kui peseb hambad katust korralikult puhtaks. Sellepärast tuleb lapsevanemal lapse hambapesu kvaliteeti kontrollida ja hambaid üle pesta, kuni laps on saanud kuue- kuni kaheksa-aastaseks. Alles siis on käeline motoorika ja ruumiline mõtlemine enamasti piisavalt arenenud, et hambad hästi puhtaks pesta.

Hambaid peab pesema kaks korda päevas – hommikul ja õhtul enne magamaminekut. Pesta tuleks kaks minutit järjest, et kõik hambapinnad saaksid korralikult puhtaks.

Kaks minutit on nii laste kui ka täiskasvanute jaoks pikk aeg. Seepärast võiks samal ajal mängida muusika: teie väljavalitud kaheminutiline hambapesulaul, kasutada kahe minuti liivakella või elektrilist hambaharja, mis annab märku, kui kaks minutit on täis.

→ Räägi lapsele hammaste pesu ajal mänguliselt sellest, miks on vaja kõigil hambaid pesta ning mis hambad ja kustkohast on vaja puhtaks saada. Küsida võib naljakaid küsimusi hammaste kohta. Näiteks, kas hambaid peab pesema kaenla alt vms. Mõnele lapsele võib meeldida elektriline hambahari, pesu võib illustreerida näiteks põristava traktori juttudega.

→ Pea kinni hambapesu rutiinist. Isegi siis, kui päev on olnud pikk ja väsitav.

→ Lase lapsel poes endale ise hambahari valida.

→ Loe unejutuks ka selliseid lasteraamatuid, mis räägivad hammastest. Näiteks Eesti hambaarsti Britta Jürgensoni kirjutatud “Piraadipoiss Peedu ja Hambaämblik”. Raamatute tegelasi saab hambapesu ajal kasutada motiveerivate juttude rääkimiseks.

→ Prindi välja Suukooli hambakalender ja pane vannitoa seinale. Sinna saab linnukesega ära märkida, kui hommikune või õhtune hambapesu on tehtud.

→ Kasuta telefonis olevaid tasuta rakendusi, mille on välja töötanud eri riikide hambaarstide liidud, nt. Toothsavers, Brush DJ jne.

→ Vaata koos lapsega Suukooli Facebooki lehelt minimultikaid hammaste tervisest. Multikad on teinud Nukufilmi Lastestuudio lapsed ning need aitavad lapsel visualiseerida täiskasvanute juttu sellest, miks on vaja hambaid pesta.

→ Suurem laps, kes peseb ise ja laseb ka lapsevanemal rahulikult hambad üle pesta, võib mõjuda väga hästi väikelapsele, kes ei lase kedagi oma suhu toimetama.

→ Ütle lapsele pesu lõpetuseks midagi tunnustavat nt: “Mulle meeldis, kui hoolikalt sa oma hambaid pesid”, “Tore, et pesime koos sinu hambad puhtaks”, “Nüüd on nii hea puhaste hammastega magama minna”, “Nüüd ei saa bakterid suus pahandust teha”, “Terved ja puhtad hambad on kõige ilusamad” jne.

→ Ole oma hammaste pesemise ja hambaniidi kasutamisega lapsele eeskujuks.

Hammaste vahetumine

Esimesed jäävhambad hakkavad kasvama tavaliselt 5‒6-aastasel lapsel. Kuna lõualuu kasvab pikemaks tahapoole, siis on enamasti esimesteks jäävhammasteks enamasti purihambad, mis tulevad piimahammaste taha. Sellega ei kaasne piimahammaste loksumine ega suust ära tulemine. Seepärast jääb nende ilmumine lapse suhu tihti märkamata ning nii jäävad need hambad ka korraliku pesuta.

Värskelt suhu lõikunud jäävhamba pind on alguses ebaküps. Tugevuseks vajalikud mineraalid saab hammas süljest. Kui hambapinnale jääb hambakatt, ei muutu hambapind piisavalt tugevaks. Katu all hakkab hambapind pehmenema ning just suhu lõikunud jäävhamba pinnale tekib kergesti auk.

Hammaste vahetumine

NB! Piimahammaste taha suhu lõikunud jäävhambad vajavad erilist tähelepanu ning hoolikalt pesemist.

5‒6-aastasel lapsel ehk umbes samal ajal lahustuvad ka eesmiste alumiste piimahammaste juured, kuna lõualuus olev jäävhammas lõikub suhu. Piimahambad hakkavad seejärel loksuma ning tulevad ära. Nende kohale kasvavad jäävhambad.

Eesmiste jäävhammaste lõikeservad on sakilised, see on täiesti normaalne. Ajapikku kuluvad sakid ära ning moodustuvad sirged lõikeservad.

Kui jäävhammas on juba suhu lõikunud, aga piimahammas pole veel ära tulnud, siis tuleb piimahammas lähinädalate jooksul eemaldada. Kui piimahammas on ära tulnud, siis liigub jäävhammas ise õigesse kohta keele ja huule abil.

Hammaste vahetumine kestab kuni 12.‒13. eluaastani. Arvestada tuleb sellega, et see on väga individuaalne.

Kui kooli mineval lapsel pole veel ühtegi jäävhammast suhu lõikunud ning piimahambad veel ei loksu, siis võiks teha hambaarsti juures panoraamröntgeni kontrollimaks, kas kõik jäävhammaste algmed on olemas.