Rase
Rasedal naisel on vaja hoolitseda oma hammaste eest – seda nii ema kui lapse hammaste ja ka üldtervise nimel. Kui enne rasedust ei ole hambad ära ravitud, siis tuleb raseduse ajal vajaduse korral kiiresti tegutseda, sest katkised hambad ja suus olev põletik võivad mõjutada loodet ning raseduse kulgu. Veel sündimata lapse piimahambad moodustuvad juba raseduse ajal. Lapse hammaste tervist võib kahjustada see, kui lapseootel ema toitub ebaregulaarselt ja ühekülgselt, tarvitab tugevatoimelisi ravimeid, alkoholi vms.
Selleks, et naise hambad oleksid korras ka pärast rasedust, on vaja pöörata suutervisele suuremat rõhku, kuna lapseootus võib kaasa tuua erinevaid muudatusi: hormonaalsed muutused, limaskesta, igemete muutused, isudest tingitud toitumisharjumuste muutused ning oksendamine. Millist mõju avaldavad need tegurid hammastele pikas perspektiivis, sõltub palju naise tervisekäitumisest.
Levinud on arvamus, et raseduse ajal või sellega kaasnevalt naise hambad lagunevad. Rasedus kestab keskmiselt 38-40 nädalat ning kui naine pole rasedusele eelnevalt käinud regulaarselt hambaarsti juures ja pöördub sinna alles lapseootel olles, siis tulevad välja vanad probleemid, millel puudub seos rasedusega.
Lapse hammaste tervis sõltub otseselt meist, täiskasvanutest ning seda mõjutab eelkõige lapse ema-isa ning lähisugulaste-hoidjate eeskuju, hambaalased teadmised ning tõekspidamised. Kui on vaja midagi muuta, on raseduse ja sünnitusjärgne aeg sobivaim selleks, et teha korrektuure kogu pere elustiilis.
Hambaarsti külastus
Külastage raseduse ajal kindlasti hambaarsti, kuna sel ajal on tavalisest suurem oht haigestuda suuhaigustesse. See on tingitud nii hormonaalsetest muutustest kui ka välistest teguritest (muutunud isudega seotud uued söömisharjumused, iiveldusega kaasnev oksendamine jms).
Rasedusaegsed hormonaalsed muudatused ja/või puudulik suuhügieen põhjustavad igemete paistetust ja veritsust ehk haigust nimega rasedusgingiviit, mis võib raseduse ja imetamise järel veel süveneda. Gingiviidi ja parodontiidi (viimane tekib siis, kui igemepõletik jäetakse ravimata) puhul on õigeaegne ravi äärmiselt oluline. Põletik mõjutab kogu organismi — hammast ümbritseva koe kaudu võivad pisikud sattuda vereringesse ja põhjustada raskeid tervisehädasid. Põletik ema suus võib mõjutada ka sündimata lapse tervist.
Millal on õige aeg minna hambaarsti juurde?
Rasedus ei takista hamba- ja igemehaiguste ravi, kuid võimalusel tasub hambaid ravida raseduse teisel trimestril, mil iiveldus ei ole enamasti enam probleem ja rase saab kauem pikali olla. Raseduse edasiarenedes võib lamav asend hambaravi toolis jällegi ebamugav olla.
Kui eelnevalt on kasutatud hammaste ravimisel tuimestuslahust, siis võib seda teha ka raseduse ajal, kuna tuimestuslahused ei läbi platsentaarbarjääri.
Vajadusel tehakse rasedale tuimestus ja ravitakse hambaid ka esimesel trimestril, sest ägeda põletiku või tugeva valu mõju raseda organismile on suurem kui ühel tuimestuslahuse ampullil.
Kui ravi jaoks on vaja teha röntgenpilti, siis tehakse seda ka rasedale. Kaasaegse röntgenaparaadiga on ühe väikese pildi tegemisel saadud kiirgus väiksem kui kiirgus, mille saame iga päevaselt maapinnast. Võrdluseks on toodud veel, et ühe väikese röntgenpildi tegemise kiirgus on sama, mis saadakse kahetunniselt lennureisilt.
Hambaravi (nagu ka iga teise ravi) puhul kaalutakse riske ja alles siis võtab arst vastu otsuse, kas sekkuda või mitte. Näiteks põletikuliste ja valulike hammaste ravi ja eemaldamine mõjutab ka raseda üldist tervist positiivselt. Samas on soovitatav edasi lükata sellised protseduurid nagu hammaste valgendamine, plaanilised hammaste eemaldamised, hamba implantatsioon jms, kuni laps on sündinud.
Tervisekassa võimaldab rasedatele ja alla aastase lapse emadele hambaravihüvitist, mis 2018. aastal on 85 eurot. Seda eeldusel, et patsient tasub vähemalt 15% arvest ise. Hüvitist saab kasutada ainult Tervisekassaga lepingu sõlminud hambaarstide juures, nimekirja leiab siit: https://www.tervisekassa.ee/tervisekassa-lepingupartnerid/hambaarstid
Soovitused
→ Külastage raseduse ajal hambaarsti, kuna sel ajal on tavalisest suurem oht haigestuda hamba– ja igemehaigustesse.
→ Öelge hambaarstile, et ootate last.
→ Kui eelnevalt on teie hammaste ravimisel kasutatud tuimestuslahust, võib seda teha ka raseduse ajal, kuna tuimestuslahus ei läbi platsentaarbarjääri.
→ Kui ravi seisukohalt on vajalik teha röntgenipilt, siis tehakse see ka rasedale.
→ Tervisekassa võimaldab rasedatele ja alla aastase lapse emadele hambaravihüvitist.
Loe lähemalt: https://www.tervisekassa.ee/inimesele/hambaravi/taiskasvanute-hambaravi/hambaravihuvitis
Oksendamine
Raseduse ajal on sagedaseks probleemiks iiveldus ja oksendamine. Pärast oksendamist tuleks loputada suud veega. Kohe peale oksendamist ei tohi hambaid pesta, sest maohape pehmendab hambapinda. Koheselt harjaga hambaid hõõrudes kulub hamba pealispind seetõttu kiiremini. Oksendamise tõttu võivad hambad muutuda tundlikuks.
Soovitused
→ Iiveldust ja oksendamist võib aidata vältida see, kui võtad kohe pärast ärkamist midagi kerget: tüki juustu, pähklit, näkileiba vms.
→ Oksendamise järel joo vett või loputa suud veega.
→ Kui vahutav hambapasta tekitab okserefleksi, osta apteegist ilma naatriumlaurüülsulfaadita (ingl Sodium Lauryl Sulfate, SLS) hambapasta.
→ Vali väikese peaga hambahari (näiteks elektri– või lastehambahari), et tagumiste hammaste puhastamisel ei tekiks okserefleksi.
Toitumine
Tervislik toitumine tähendab seda, et inimene ei söö rohkem ega vähem, kui tema organism vajab, ning teeb seda tasakaalustatult — organism saab toidust kõik vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, mineraalid jne. Raseduse ajal moodustuvad lapse piimahambad, jäävhambad hakkavad moodustuma umbes siis, kui laps on aastane. Et rasedus ja sellele järgnev aeg tähendab ka naise organismi, sh hammaste jaoks suuremat koormust, on tasakaalustatud ja tervislik toitumine oluline nii raseduse ajal kui ka pärast seda.
Hammaste tervise seisukohast on eriti halb, kui süüakse palju magusat, sest mikroobid saavad magusast palju energiat ning toodavad seeläbi hapet pikema aja vältel. See tähendab, et suus tekib tugev ja pikaajaline happerünnak, mis pehmendab hambapinda.
Samas ei ole magusa täielik väljajätmine menüüst võluvahend, mis aitaks hoida hambad tervena. Mõistlikus koguses magusaid jooke ja süsivesikuterikkaid toite võib süüa, aga tähtis on ajastus — neid tuleb tarbida põhisöögikordade ajal või nende lõpetuseks, magustoiduks. Maiustused ja puuviljad tuleb lisada söögikordade juurde, mitte vahele.
Suhkruid sisaldav toit peab olema hammastega kontaktis võimalikult lühikest aega. Mida kauem toit hammastega kokku puutub, seda rohkem toodavad bakterid hapet ja seda suurem on mineraalide kadu hammaste pinnalt. Seepärast on hammastele eriti ohtlikud maiustused, mida hoitakse suus kaua, näiteks lutsukommid, pulgakommid, suhkruga nätsud jne. Samal põhjusel soodustab hambaaukude teket hammaste külge kleepuv toit. Selleks on näiteks krõpsud, küpsised, hommikusöögihelbed, iirisekommid jms.
Hambasõbralikeks võib pidada toiduaineid, mida kaariest põhjustavatel bakteritel on keerulisem oma ainevahetuses kasutada. Need on vähese suhkrusisaldusega süljeeritust stimuleerivad toiduained, mis aitavad ka happerünnakut vähendada, samuti hambapinnale mittekleepuvad toidud (nt toored köögiviljad, pähklid, kõva juust jne). Nii kogu organismile kui ka hammastele on kasulik, kui eelistada tervislikuks vahepalaks just selliseid toiduaineid.
Raseduse ajal suureneb organismi vedelikuvajadus, seepärast on väga oluline piisavalt juua. Hammaste tervise huvides peab pidama meeles, et söögikordade vahel tarbitav vedelik peab olema puhas vesi — janu korral tuleb võimalusel juua alati vett. Puhas vesi on kõige parem valik, kuna seda võib juua igal ajal, samas kui mahla (ka ilma lisatud suhkruta mahla), morssi, smuutit, keefiri, piima, maitsega vett jne peaks jooma söögikorra ajal. Need joogid sisaldavad looduslikke või lisatud suhkruid, millest mikroobid toodavad hambaemaili kahjustavat hapet.
Tuleb meeles pidada, et mitmesuguste lisanditega maitsestatud joogivesi ei sobi pidevalt joomiseks. Sidruniviiludega vesi on happeline ning nõrgestab hambavaapa. Marjade või kurgiviiludega maitsestatud vesi sisaldab vähesel määral looduslikke suhkruid, mis annavad energiat mikroobidele, kes toodavad sellest hammast kahjustavat hapet.
Igal ajal joomiseks ja ka suus happerünnaku vähendamiseks sobib ainult ilma lisanditeta gaseerimata puhas vesi.
Kasulik nipp: et vähendada toidujääkide hulka suus ning sülje happelisust, võta söögikorra lõpetuseks lonks vett. Hammaste kaitseks võib võtta ka ksülitoolipastilli või närida suhkruvaba nätsu, sest mõlemad nõrgendavad happerünnaku tugevust.Iga kord, kui sööme või joome midagi, mis ei ole vesi, saavad mikroobid energiat ja hakkavad tootma hapet ehk tekitavad happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Sõltuvalt toidust või joogist kestab happerünnak kõige vähem 20 minutit. Söögikordade vahel tuleb hammastele appi sülg, mis aitab hapet neutraliseerida ning hammastel jälle tugevaks saada. Kui süüa liiga tihti, siis on mikroobidel happe tootmiseks pidevalt energiat. Nii ei jõua sülg hambaid kaitsta ja tekivad hambaaugud.
Et hambad saaksid taastada oma tugevuse, tuleb toidukordade vahel pidada kolm tundi pausi. Pausi ajal tohib juua ainult puhast vett. Oluline on mõista, et iga väike amps kotletist, õunast ja ka lonks isevalmistatud suhkruta mahla on mikroobide jaoks toidukord, millele järgneb happerünnak. Seepärast peab toidukorrad läbi mõtlema — mille järele on isu ja mida on kehal vaja — ning sööma õigel ajal. Soovituslik on 5 toidukorda päevas: hommiku–, lõuna– ja õhtusöök ning paar vahepala.
Rasedal võib olla keeruline pidada söömise vahel kolm tundi pausi, kui teda segavad isud, iiveldus ja/või oksendamine. Sellises olukorras soovitame valida tervislikud suupisted.
Hambasõbralikeks võib pidada toiduaineid, mida hambaauke põhjustavatel bakteritel on keeruline oma ainevahetuses kasutada. Nendeks on hambapinnale mittekleepuvad vähese suhkrusisaldusega toiduained, näiteks toored köögiviljad, pähklid, mandlid, seemned, kõva juust jne. Köögiviljade toorelt söömine stimuleerib süljeeritust, mis aitab hambaid kaitsta, vähendades happerünnaku tugevust.
Soovitused
→ Janu korral on kõige parem juua vett. Teisi jooke on soovituslik juua toidukorra ajal.
→ Toidukorra lõpetuseks on soovitatav võtta lonks vett.
→ Katsu pidada toidukordade vahel kahe– või kolmetunniseid pause. Pea meeles, et toidukord on ka klaas isetehtud mahla või suhkruga/meega/piimaga tee või kohv.
→ Tervislikuks vahepalaks sobivad näiteks toored juurviljad, marjad, pähklid, seemned ja kõva juust. Ka pärast vahepala söömist, võta lonks vett.
→ Väldi suure suhkrusisaldusega toitu.
→ Ära unusta kaks korda päevas korralikult hambaid pesta! Pärast õhtust hambapesu ära söö ega joo midagi peale puhta joogivee.
Igemepõletik
Rasedatel naistel on igemepõletik levinud probleem. Igemed hakkavad veritsema, suus on halb maitse ja hingeõhk. Võib ette tulla ka igemete suurenemist, pakitsust ja igemevohandeid. Igemepõletik, mis jääb ravita, muutub krooniliseks ning hambad võivad hakata liikuma. Põletik mõjutab kogu organismi tervikuna — hammast ümbritseva koe kaudu võivad pisikud sattuda vereringesse ja põhjustada raskemaid tervisehädasid. Ema suus olev põletik võib mõjutada ka sündimata lapse tervist.
Soovitused
→ Kui sul on enne rasedust olnud igemepõletik, siis käi raseduse ajal kindlasti suupuhastusprotseduuril.
→ Ära unusta puhastada hambavahesid hambaniidi või sobiva suurusega hambavaheharjaga kord päevas.
→ Igemete veritsuse, muutuste (igemevohandite) tekkimisel pöördu kohe hambaarsti vastuvõtule.