1. JÄÄVHAMMAS TULI VÄLJA KOOS JUUREGA ehk JÄÄVHAMBA AVULSIOON

• Hinda kannatanu üldist seisundit. Vajadusel kutsu kiirabi.
• Leia hammas ja proovi see olenemata verejooksust 15 minuti jooksul esialgsele kohale tagasi asetada. Ära muretse, kui hammast ei õnnestu päris õigesse asendisse tagasi panna.
• Suhu oma kohale tuleb tagasi asetada ka lühikese juurega hammas (kui juur on murdunud või pole see veel lõpuni arenenud).
• Hammast tohib hoida ainult krooniosast (hamba laiem osa), juurepinda ei tohi katsuda.
• Kui juurepinnal ei ole nähtavat mustust, aseta hammas kohe tagasi.
• Kui hammas vajab liivast või mullast puhastamist, loputa seda piima, füsioloogilise lahuse või kannatanu süljega (isegi siis, kui see on verega koos).
• Et hammas püsiks õiges asendis, peaks kannatanu õrnalt hammustama salvrätikut/marlit.
• Kui hamba tagasi asetamine ei õnnestu, pane hammas piima, füsioloogilise lahuse või kannatanu sülje sisse (eraldi topsi või põse sisse hammaste ja põse vahele).
• Pöördu kohe (või hiljemalt 24 tunni jooksul) hambaarsti poole. Hambaarsti töövälisel ajal pöördu EMO-sse.
• Sõltumata sellest, kui kaua on hammas suust väljas olnud, on ikkagi vaja hammas suhu tagasi panna.
• Hambaarst fikseerib hamba lahasega.
• Millal jäävhammast tagasi ei asetata?
• Hammas on ulatuslikult kahjustunud kaariese või igemehaiguse tõttu. 
• Kannatanu ei ole koostöövõimeline.
• Kannatanu ei soovi hamba tagasi asetamist.
• Kannatanu ei soovi hiljem pöörduda hambaarstile (raviks on vaja mitut visiiti, et hammas lahastada, hiljem lahas eemaldada ja enamasti teha ka juureravi).
• Kannatanul on raske kognitiivne häire, raske immuunpuudulikkus, raske südamehaigus, ravimata või halvasti ravitud diabeet.
• Kodused juhised kannatanule:
  • Vajadusel võta valuvaigistit.
  • Näidustatud on antibiootikumravi.
  • Veendu, et oled vaktsineeritud teetanuse vastu.
  • Ära katsu trauma piirkonda keele ega sõrmega.
  • Väldi kaks nädalat kõvade ja kuumade toitude söömist, mälu teise suupoolega.
  • Suurepärane suuhügieen on väga oluline! Esimesel traumajärgsel nädalal puhasta hambaid ja hambavahesid iga toidukorra järel.
  • Määri traumapiirkonda kaks-kolm korda päevas 0,12–0,20% kloorheksidiini sisaldava geeliga (kasuta vatitikku või marlitampooni) või loputa suud kaks korda päevas (30 sekundit korraga) 0,12–0,20% kloorheksidiini sisaldava suuveega kahe nädala jooksul.
  • Traumajärgsetel kuudel hoidu spordist ja füüsilisest koormusest.
• Pöördu järelkontrollidesse vastavalt hambaarsti antud juhistele.
• Lahas tuleb eemaldada hambaarsti juures kahe kuni nelja nädala pärast.
• Pöördu hambaarstile kohe, kui
  • hammas muutub tundlikuks (tekib iseeneslik valu või valureaktsioon külmale, mis kestab üle kahe minuti);
  • hammas muutub liikuvamaks;
  • hammas muudab värvi (roosakas, kollakas, hallikas);
  • tekib igemepõletik.

2. JÄÄVHAMMAS MUUTIS ASENDIT ehk JÄÄVHAMBA LUKSATSIOON

• Hinda kannatanu üldist seisundit. Vajadusel kutsu kiirabi.
• Proovi hammas õigesse asendisse tagasi nihutada (see ei pruugi õnnestuda). Olukorda peab hindama hambaarst.
• Et hammas püsiks õiges asendis, peaks kannatanu õrnalt hammustama salvrätikut/marlit.
• Pöördu kohe (või hiljemalt 24 tunni jooksul) hambaarsti poole. Hambaarsti töövälisel ajal pöördu EMO-sse.
• Ravi viibides väheneb tõenäosus hamba õigesse asendisse asetamiseks.
• Hambaarst fikseerib hamba lahasega õigesse asendisse.
• Kodused juhised kannatanule:
• Vajadusel võta valuvaigistit.
• Pehmete kudede vigastuse korral on näidustatud antibiootikumravi.
• Ära katsu trauma piirkonda keele ega sõrmega.
• Väldi kaks nädalat kõvade ja kuumade toitude söömist, mälu teise suupoolega.
• Suurepärane suuhügieen on väga oluline! Esimesel traumajärgsel nädalal puhasta hambaid ja hambavahesid iga toidukorra järel.
• Määri traumapiirkonda kaks-kolm korda päevas 0,12–0,20% kloorheksidiini sisaldava geeliga (kasuta vatitikku või marlitampooni) või loputa suud kaks korda päevas (30 sekundit korraga) 0,12–0,20% kloorheksidiini sisaldava suuveega kahe nädala jooksul.
• Traumajärgsetel kuudel hoidu spordist ja füüsilisest koormusest.
• Pöördu järelkontrollidesse vastavalt hambaarsti antud juhistele.
• Lahas tuleb eemaldada hambaarsti juures kahe kuni nelja nädala pärast.
• Pöördu hambaarstile kohe, kui
• hammas muutub tundlikuks (tekib iseeneslik valu või valureaktsioon külmale, mis kestab üle kahe minuti);
• hammas muutub liikuvamaks;
• hammas muudab värvi (roosakas, kollakas, hallikas);
• tekib igemepõletik.

3. JÄÄVHAMBAST MURDUS TÜKK ehk JÄÄVHAMBA KROONI MURD

• Hinda kannatanu üldist seisundit. Vajadusel kutsu kiirabi.
• Otsi murdunud hambaosa üles ja aseta see piima, füsioloogilise lahuse või kannatanu sülje sisse.
• Pöördu kohe või paari päeva jooksul hambaarsti poole. Murdunud hambaosa on sageli võimalik tagasi asetada.
• Kui hambakillud on kadunud ja esineb pehmete kudede haav (nt huules), kontrollib hambaarst, et hambakillud ei ole sattunud pehmetesse kudedesse.
• Kui hamba seest tuleb verd või on näha roosakas/punane täpp, võib hambanärv olla avatud. Hammas võib muutuda väga tundlikuks ja vajada närvi katmist või juureravi.
• Pöördu hambaarstile kohe, kui
• hammas muutub tundlikuks (tekib iseeneslik valu või valureaktsioon külmale, mis kestab üle kahe minuti);
• hammas muutub liikuvamaks;
• hammas muudab värvi (roosakas, kollakas, hallikas);
• tekib igemepõletik.

1. PIIMAHAMMAS TULI VÄLJA KOOS JUUREGA ehk PIIMAHAMBA AVULSIOON

• Hinda lapse üldist seisundit. Vajadusel kutsu kiirabi.
• Suust eemaldunud piimahammast ei tohi tagasi asetada. Piimahamba tagasi asetamisel on oht vigastada lõualuus olevat jäävhamba alget (vigastus tuleb nähtavale alles jäävhamba suhu lõikumisel).
• Kui sa ei saa aru, kas tegemist on piima- või jäävhambaga, aseta hammas siiski õrnalt oma kohale tagasi või pane see piima, füsioloogilise lahuse või kannatanu sülje sisse ja pöördu kohe hambaarsti poole.
• Pöördu lapsega kohe (või hiljemalt 24 tunni jooksul) hambaarsti poole. Hambaarst kontrollib, ega pole tegemist hamba sissepoole nihkumisega.
• Kodused juhised:
• Vajadusel anna valuvaigistit vastavalt lapse kehakaalule.
• Ära luba lapsel katsuda trauma piirkonda keele ega sõrmega.
• Laps peab esialgu vältima kõvade ja kuumade toitude söömist, mäluda tuleb teise suupoolega (jälgida enesetunnet ja haava paranemist).
• Suurepärane suuhügieen on väga oluline! Esimesel traumajärgsel nädalal tuleb puhastada hambaid ja hambavahesid iga toidukorra järel.
• Pärast traumat peab laps hoiduma spordist (jälgida enesetunnet ja haava paranemist).
• Pöördu lapsega järelkontrollidesse vastavalt hambaarsti antud juhistele.

2. PIIMAHAMMAS MUUTIS ASENDIT ehk PIIMAHAMBA LUKSATSIOON

• Hinda lapse üldist seisundit. Vajadusel kutsu kiirabi.
• Proovi hammas õigesse asendisse tagasi nihutada (see ei pruugi õnnestuda).
• Et hammas püsiks õiges asendis, lase lapsel õrnalt hammustada salvrätikut/marlit.
• On oht vigastada lõualuus olevat jäävhamba alget (vigastus tuleb nähtavale alles jäävhamba suhu lõikumisel).
• Pöördu lapsega kohe (või hiljemalt 24 tunni jooksul) hambaarsti poole.
• Kodused juhised:
• Vajadusel anna valuvaigistit vastavalt lapse kehakaalule.
• Ära luba lapsel katsuda trauma piirkonda keele ega sõrmega.
• Laps peab esialgu vältima kõvade ja kuumade toitude söömist, mäluda tuleb teise suupoolega (jälgida enesetunnet ja haava paranemist).
• Suurepärane suuhügieen on väga oluline! Esimesel traumajärgsel nädalal tuleb puhastada hambaid ja hambavahesid iga toidukorra järel.
• Pärast traumat peab laps hoiduma spordist (jälgida enesetunnet ja haava paranemist).
• Pöördu lapsega järelkontrollidesse vastavalt hambaarsti antud juhistele.
• Pöördu hambaarstile kohe, kui
• hammas muutub tundlikuks (tekib iseeneslik valu või valureaktsioon külmale, mis kestab üle kahe minuti);
• hammas muutub liikuvamaks;
• hammas muudab värvi (roosakas, kollakas, hallikas);
• tekib igemepõletik.

3. PIIMAHAMBAST MURDUS TÜKK ehk PIIMAHAMBA KROONI MURD

• Hinda lapse üldist seisundit. Vajadusel kutsu kiirabi.
• Otsi murdunud hambaosa üles ja aseta see piima, füsioloogilise lahuse või kannatanu sülje sisse.
• Pöördu lapsega kohe või paari päeva jooksul hambaarsti poole. Murdunud hambaosa on sageli võimalik tagasi asetada.
• Kui hambakillud on kadunud ja esineb pehmete kudede haav (nt huules), kontrollib hambaarst, et hambakillud ei ole sattunud pehmetesse kudedesse.
• Kui hamba seest tuleb verd või on näha roosakas/punane täpp, võib hambanärv olla avatud. Hammas võib muutuda väga tundlikuks ja vajada juureravi.
• Pöördu hambaarstile kohe, kui
• hammas muutub tundlikuks (tekib iseeneslik valu või valureaktsioon külmale, mis kestab üle kahe minuti);
• hammas muutub liikuvamaks;
• hammas muudab värvi (roosakas, kollakas, hallikas);
• tekib igemepõletik.

PEHMETE KUDEDE VIGASTUSED LASTEL JA TÄISKASVANUTEL

• Näopiirkonna trauma korral võivad viga saada ka nahk, huuled, igemed.
• Suus või selle ümbruses võivad olla haavad, verevalumid.
• Murdunud hambaosa võib liikuda pehme koe sisse.
• Puhasta marrastused ja haavad ettevaatlikult veega.
• Veritsuse peatamiseks suru ettevaatlikult puhta salvrätiku/marliga haavale. Suus veritsevad haavad tugevalt – see võib jätta mulje suuremast vigastusest.
• Kontrolli keelt ja hambaid. Kui hammas on murdunud või eemaldunud, otsi see ülesse.
• Vajadusel kutsu kiirabi.
• Pöördu kindlasti kontrolliks hambaarsti poole.
• Kodused juhised:
• Vajadusel võta valuvaigistit (lapsel vastavalt kehakaalule).
• Suuväliste vigastuste (nahk, huuled) puhul võib olla näidustatud antibiootikumravi.
• Suuremate vigastuste puhul on oluline, et oleksid vaktsineeritud teetanuse vastu (selle vajalikkust täpsustab arst).
• Ära katsu trauma piirkonda keele ega sõrmega.
• Väldi kaks nädalat kõvade ja kuumade toitude söömist, mälu teise suupoolega.
• Suurepärane suuhügieen on väga oluline! Esimesel traumajärgsel nädalal puhasta hambaid ja hambavahesid iga toidukorra järel.
• Määri suusiseseid vigastusi kaks-kolm korda päevas 0,12–0,20% kloorheksidiini sisaldava geeliga (kasuta vatitikku või marlitampooni) või loputa suud kaks korda päevas (30 sekundit korraga) 0,12–0,20% kloorheksidiini sisaldava suuveega kahe nädala jooksul (lastel kasutada ainult siis, kui on kindel, et laps suuloputusvedelikku alla ei neela).
• Traumajärgsetel kuudel hoidu spordist ja füüsilisest koormusest.
• Pöördu järelkontrollidesse vastavalt hambaarsti antud juhistele.