Koolilaps
Koolilaps toimetab juba suuresti iseseisvalt, aga tema suutervise eest vastutab veel lapsevanem. Ta vajab kontrolli hambapesu üle, tervislikku toitu, janu korral vett, söögikordade vahel kolm tundi pausi ning ta peab regulaarselt külastama hambaarsti.
Lapsed, kes kasvavad peres, kus (hamba)tervislik toitumine, janu korral vee joomine ning hammaste eest hoolitsemine on rutiin, saavad endale kingituseks tervislikud harjumused loodetavasti kogu eluks. Nii on neil ka lihtsam teismeeas ahvatlustele vastu panna ja teha õigeid valikuid.
Geenidel on hambaaukude tekkele väike mõju. Lapsed järgivad neid ümbritsevate täiskasvanute toitumise ja hambahügieeni eeskuju – suuresti sellepärast on hambaaugud ühes perekonnas või suguvõsas levinud probleem. Tervete hammaste saladus peitub meie käitumises.
Hammaste pesemine
Lapsevanem peab kontrollima hambapesu kvaliteeti ja pesema hambaid üle ajani, mil laps on saanud kuue- kuni kaheksa-aastaseks. Alles siis on lapse käeline motoorika ja ruumiline mõtlemine enamasti piisavalt arenenud, et hambad hästi puhtaks pesta. Soovitame ka suurema lapse hambapesu kvaliteeti pisteliselt kontrollida, sest õige hambapesu tehnika vajab enamasti täiendamist.
Hambaid peab pesema kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Pesta tuleks vähemalt kaks minutit järjest, et kõik hambapinnad saaksid korralikult puhtaks.
Kaks minutit on nii laste kui ka täiskasvanute jaoks pikk aeg. Hambapesu aega võiks kontrollida, kasutades nutitelefoni rakendusi, spetsiaalset liivakella või elektrilist hambaharja, mis annab märku, kui kaks minutit on täis.
Kuna hambahari hammaste vahelt puhastama ei ulatu, on hammaste kontaktpindade puhastamiseks ja igemete põletikuvabana hoidmiseks vaja kasutada vähemalt kord päevas hambaniiti.
Ideaalne oleks, kui hommikul saaks hambaid pesta u. 30 minutit pärast hommikusööki ehk siis, kui suurem happerünnak on läbi. Kui oodata ei saa, siis kehtib põhimõte: peaasi et pestud saab, olgu siis enne või pärast hommikusööki.
Pärast õhtust hambapesu ei tohi enam midagi süüa, juua tohib ainult vett.
Hambapasta valikul võiks eelistada fluoriide sisaldavaid tooteid, mis aitavad vältida hambaaukude teket. Uuringud on näidanud, et fluoriidid tugevdavad hambavaapa, muutes selle happerünnakule vähem vastuvõtlikuks.
Hambapesu lõpetuseks soovitatakse üleliigne hambapastavaht suust ainult välja sülitada ning mitte loputada suud veega. Nii jääb hambapasta pikemaks ajaks suhu toimima ja fluoriidide kasutegur on maksimaalne.
Väga oluline on hambapastat õigesti doseerida.
Kooliealistele lastele ja täiskasvanutele on piisav herneterasuurune (umbes 0,25 ml) ehk lapse väikese sõrme küüne suurune kogus pastat.
Hambahari vali pehmete harjastega (märgistusega soft). Pehmed harjased ei kahjusta igemeid ega hambapinda, need on painduvamad ja ulatuvad ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Laste hammaste pesemiseks sobib nii tavaline kui ka elektriline hambahari.
Hambaharja on mõistlik vahetada iga kolme kuu tagant. Uus hambahari eemaldab hambakattu paremini kui juba kulunud vana. Harjaste tipust kaduma hakkav värv või kõverdunud harjased näitavad, et hambahari on vana ja tuleb välja vahetada.
Hambapesu motiveerimine
→ Hambapesu motiveerimiseks soovitame panna vannitoa seinale Suukooli hambakalendri, millesse saab linnukesega ära märkida, kui hommikune või õhtune hambapesu on tehtud.
→ Motiveerimiseks saab kasutada ka telefonis olevaid tasuta rakendusi, mille on välja töötanud eri riikide hambaarstide liidud, nt. Toothsavers, Mad Mouths, Brush DJ jne.
→ Suukooli Facebooki lehelt võiks vaadata koostöös Nukufilmi Lastestuudio lastega tehtud minimultikaid hammaste tervisest.
→ Soovitame lugeda ka raamatuid, mis räägivad hammastest. Näiteks Eesti hambaarsti Britta Jürgensoni kirjutatud “Piraadipoiss Peedu ja Hambaämblik”.
→ Kindlasti peab täiskasvanu olema enda hammaste pesu ja hambaniidi kasutamisega eeskujuks.
Loe ka hambapesu tehnika kohta siit
Hambaarsti külastus
Hambaarsti vastuvõtul peab koolilaps käima vähemalt kord aastas. Nii tekib lapsel harjumus käia hambaarsti juures kontrollis, et ennetada probleeme.
Hambaraviks on vaja lapsevanema nõusolekut.
Laste hambaravi on kuni lapse 19-aastaseks saamiseni Tervisekassa lepingupartnerite juures tasuta. Kontrollige alati üle, et valitud hambaarstil oleks leping Tervisekassaga, lepingupartnerid leiate siit.
Vajaduse korral suunab hambaarst lapse ortodondi vastuvõtule.
Sport
Hambakaitsmed
Kontakt-ja ekstreemspordiga tegelev laps peaks kasutama hambakaitsmeid. Standardsetele hambakaitsmetele võiks eelistada spetsiaalseid, lapse hammaste järgi hambaravikabinetis valmistatud hambakaitsmeid.
Miks on spordijoogid hammastele kahjulikud?
Spordijoogid sisaldavad palju süsivesikuid ja on väga happelised. Hape söövitab hambapinda, muutes selle pehmeks ja kiiresti kuluvaks. Happerünnaku teevad veelgi tugevamaks süsivesikud, mille sisaldus spordijoogis on väga suur.
Spordijoogi sagedase tarbimise korral tekivad hammastesse augud ja hambad kuluvad kiiresti. Pidev spordijoogi tarbimine trenni vältel on hammastele palju kahjulikum kui see, kui kogu jook juuakse peale trenni ära korraga.
Soovitused
→ Eelista juua vett. Kui siiski vajad spordijooki, võta trenni kaasa ka veepudel!
→ Pärast spordijoogi kasutamist loputa suud veega, et taastada suu neutraalne pH.
Hambatrauma
Jäävhamba trauma
Säilita rahu ning uuri, mis on juhtunud, sest õige ja kiire tegutsemine mõjutab hamba püsimajäämist suus. Nii võib aidata hammast päästa igaüks, kes teab, kuidas õigesti reageerida.
Kui jäävhammas murdub
→ Helista hambaarstile.
→ Korja kokku kõik hambatükid, võib olla saab hambaarst neid hamba taastamisel kasutada.
→ Vajadusel loputa suud sooja veega.
→ Murdunud hammas võib olla väga tundlik, hoia suud kinni.
Kui jäävhammas tuleb koos juurega välja
→ Otsi hammas üles.
→ Ära puutu hammast juure osast.
→ Kui hammas on must, siis loputa korraks veega.
→ Kui õnnetus on juhtunud suurema lapsega, aseta hammas juurt katsumata suhu oma kohale tagasi ja lase lapsel hambad kokku hammustada, et hammas püsiks õiges kohas.
→ Kui see pole võimalik, pane hammas piima või füsioloogilise lahuse sisse.
→ Kui eelmised variandid ei toimi, siis hoia hammas põses, sülje sees
→ Pöördu hambaarsti poole järgneva 2 tunni jooksul, sest kiire tegutsemine aitab hammast päästa.
Hammaste vahetumine
Esimesed jäävhambad hakkavad kasvama tavaliselt 5‒6-aastasel lapsel. Kuna lõualuu kasvab pikemaks tahapoole, siis on enamasti esimesteks jäävhammasteks enamasti purihambad, mis tulevad piimahammaste taha. Sellega ei kaasne piimahammaste loksumine ega suust ära tulemine. Seepärast jääb nende ilmumine lapse suhu tihti märkamata ning nii jäävad need hambad ka korraliku pesuta.
Värskelt suhu lõikunud jäävhamba pind on alguses ebaküps. Tugevuseks vajalikud mineraalid saab hammas süljest. Kui hambapinnale jääb hambakatt, ei muutu hambapind piisavalt tugevaks. Katu all hakkab hambapind pehmenema ning just suhu lõikunud jäävhamba pinnale tekib kergesti auk.
NB! Piimahammaste taha suhu lõikunud jäävhambad vajavad erilist tähelepanu ning hoolikalt pesemist.
5‒6-aastasel lapsel ehk umbes samal ajal lahustuvad ka eesmiste alumiste piimahammaste juured, kuna lõualuus olev jäävhammas lõikub suhu. Piimahambad hakkavad seejärel loksuma ning tulevad ära. Nende kohale kasvavad jäävhambad.
Eesmiste jäävhammaste lõikeservad on sakilised, see on täiesti normaalne. Ajapikku kuluvad sakid ära ning moodustuvad sirged lõikeservad.
Kui jäävhammas on juba suhu lõikunud, aga piimahammas pole veel ära tulnud, siis tuleb piimahammas lähinädalate jooksul eemaldada. Kui piimahammas on ära tulnud, siis liigub jäävhammas ise õigesse kohta keele ja huule abil.
Hammaste vahetumine kestab kuni 12.‒13. eluaastani. Arvestada tuleb sellega, et see on väga individuaalne.
Kui kooli mineval lapsel pole veel ühtegi jäävhammast suhu lõikunud ning piimahambad veel ei loksu, siis võiks teha hambaarsti juures panoraamröntgeni kontrollimaks, kas kõik jäävhammaste algmed on olemas.